WALLESS koostas kultuuriministeeriumi tellimusel õigusliku uuringu digiteenuste maksustamise rakendamise võimaluste kohta Lätis

WALLESS viis läbi kultuuriministeeriumi tellimusel õigusliku uuringu digitaalteenuste maksu (DST) rakendamise võimaluste kohta Lätis.
Ingūna Ābele pidas 15. jaanuaril Riias Stockholmi Majanduskooli korraldatud arutelul ettekande „Digitaalteenuste maksu rakendamise võimalused Lätis“. Arutelu korraldati selleks, et innustada Lätit järgima teiste Euroopa Liidu liikmesriikide eeskuju ja töötama riiklikul tasandil välja digitaalteenuste maksuregulatsioon.
Digimajanduse järsk kasv on toonud kaasa probleemi, kuidas seda maksustada. Märkimisväärselt paljusid digitaalseid teenuseid saab pakkuda kaugteenusena interneti kaudu, st ilma füüsilise kohalolekuta. See tekitab maksustamisprobleemi riigis, kus äriühingul tekib tulu, kuid kus äriühing ei ole registreeritud, sest selles riigis puudub ühingul püsiv tegevuskoht (püsiva tegevuskoha olemasolu peab olema füüsiline) ja seetõttu ei pea ta tulumaksu tasuma.
Probleemi püütakse lahendada erinevatel tasanditel:
(1) rahvusvaheliste lahenduste rakendamine on pikk ja keeruline protsess. Lisaks pole nende mõju ja tagajärjed selged;
(2) EL-i tasandil (sh EL-i tasemel DST) välja töötatud lahendusi ei ole ühehäälselt toetatud;
(3) mitmed EL-i liikmesriigid on ise kehtestanud digitaalteenuste maksu.
DST kasutuselevõtt on lahendus probleemile, mida riik saab ühepoolselt rakendada. Praeguseks on DST rakendatud Prantsusmaal (tagasiulatuvalt alates 2019. aastast) ja Itaalias (alates 2020. aastast). Austrias aga kehtestati DST ainult reklaamiteenustele (alates 2020. aastast). Mitmetes teistes riikides on koostanud eelnõud ja seal kavatsetakse kehtestada DST.
Juriidiliselt on DST-d võimalik kasutusele võtta ka Lätis. DST määr võiks olla 3% käibest, nagu see on EL-is ja teistes riikides välja töötatud maksustamismudelite puhul. Ent DST kasutuselevõtt võib tekitada topeltmaksustamise, kohtuvaidluste jms-ga seotud riskid.

DST oleks kohaldatav üksnes järgmiste digitaalteenuste suhtes:
(1) digitaalliidese (veebisaidid, mobiilirakendused jne) kasutajatele suunatud reklaam Internetis (veebireklaam): Google, Youtube, Criteo, Facebook, Alibaba jne.
(2) Interneti nn vahendusteenused (platvorm, mis võimaldab kasutajatel digitaalselt suhelda ja tehinguid teha): Airbnb, Alibaba, Amazon, Booking, Rakuten, Zalando jne.
(3) kasutajategevusest kogutud andmete müük digitaalliideses.

Uuringu käigus saadud andmed näitavad, et mitmed nimetatud digitaalseid teenuseid pakkuvad EL-is registreeritud digitaalsed ettevõtted teenivad Lätis märkimisväärset tulu. 2019. aasta kümne kuuga on seitse digifirmat teeninud Lätis registreeritud käibemaksukohustuslastelt vähemalt 113 791 896.05 eurot (proportsionaalselt 140 miljonit eurot aastas). Võrreldes 2018. aastaga on nimetatud ettevõtete tulud kasvanud 50%. Teiste riikide hinnangute põhjal järeldub uuringust, et kogu maksustatav tulu DST puhul võib olla umbes 17–30 miljonit eurot aastas.

Uuringuandmed suurte digiettevõtete tulude kohta näitavad, et 2019. aastal teenisid kaks digiettevõtet (peamiselt reklaamituluna) suuremat kasumit kui kogu Läti reklaamiturg 2018. aastal.

Autorite sõnul on DST ka Lätile võimalus konkurentsimoonutuste vähendamiseks ja maksutulu teenimiseks digiettevõtetelt, kel on Lätis märkimisväärne sissetulek. Lisaks võiks autorite sõnul DST-st saadud vahenditega toetada ka Läti meediat, mis loob Läti elanike jaoks olulist sisu, kuid mille reklaamiturgu suured digiettevõtted otseselt mõjutavad.