Ravikindlustusseaduses sätestatu on ajale jalgu jäänud ja vajab põhjalikumat diskussiooni

Kohtuasja valguses toob WALLESSi partner, vandeadvokaat Margo Lemetti välja süüdistuse kitsaskohad, mis annavad tunnistust, et tänane ravikindlustuse korraldus ja ravikindlustusseaduses sätestatu on jäik ja ajale jalgu jäänud ning teema vajab ühiskonnas põhjalikumat diskussiooni.

Tänapäeval on erinevaid töötegemise viise ning pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks väiksemahuliste korralduslike toimingute tegemine (nt kiireloomuliste e-kirjade saatmine, telefonile vastamine vms) või isegi tööülesannete täitmine, kui haige selleks suuteline on, tooma kaasa töövõimetuse hüvitise saamise õiguse lõppemise. Seda enam, et riik ei kompenseeri töötasu 100%, vaid ainult 70% ulatuses ja sedagi mitte esimesest, vaid alles üheksandast päevast. Samuti ei saa ju keelata erialase mõttetöö tegemist töövõimetuse ajal – ka sellest tegevusest võib hiljem tõusta tulu. Seadus keelab nn topelttasu saamise olukorra ehk kui töövõimetuse aja eest saadakse töövõimetushüvitist, siis sama aja eest töötasu ei tohi saada. Vastasel juhul isik rikastuks alusetult. Antud kaasuse asjaolude kohaselt süüdistatav töövõimetuse aja eest mingit töötasu ei saanud ja selle saamist ei tõendanud ka prokuratuur. Ning isegi kui tekivad vaidlused töövõimetuse hüvitise alusetust maksmisest, tuleb need Margo Lemetti hinnangul lahendada haldusmenetluse tulemusena, mitte kriminaalmenetluses.

Kuivõrd piir lubatava töötamise ja mittetöötamise vahel on seaduse mõistes hägune, paneb advokaat südamele, et neis küsimustes tuleb olla ettevaatlik.

Loe lähemalt Eesti Ekspressi artiklist: https://shorturl.at/gSUX3