W@Competition Nordic 2025: konkurentsiõiguse konverents Tallinnas

WALLESS koos teiste Eesti juhtivate advokaadibüroodega korraldas 23. mail 2025 Tallinnas toimunud organisatsiooni Women@ Põhja- ja Baltimaade konkurentsiõiguse konverentsi. Tegemist on iga-aastase rahvusvahelise konverentsiga, mille eesmärk on käsitleda regiooni spetsiifilisi konkurentsiõiguse teemasid, mis ei pruugi leida piisavat käsitlust Brüsselis toimuvates aruteludes. Tänavune üritus toimus Eesti Business School-is (EBS), tuues kokku üle saja osaleja Põhja- ja Baltimaadest, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonidest. Osalejate ja panelistide hulgas olid mitmete riikide konkurentsiametite juhid ja eksperdid.
Üht konverentsi käigus toimunud kaasahaaravatest paneelaruteludest juhtis WALLESS-i vandeadvokaat Liina Käis. Paneel keskendus kaasnevatele piirangutele (ancillary restraints), fookusega tööjõuturuga seotud piirangutel, sh konkureerimise ja värbamise keeldudel. Tööjõuturu piirangud on viimastel aastatel konkurentsiasutuste kõrgendatud tähelepanu all, muuhulgas seoses Euroopa Komisjoni eelmisel aastal avaldatud dokumendiga „Competition policy brief: Antitrust in Labour Markets“. Asjakohase praktika vähesus on aga praktikas tekitanud palju küsimusi. Paneelarutelu eesmärk oli käsitleda võimalusi kaasnevate piirangute kontseptsiooni rakendamiseks tööjõuturu piirangute kontekstis.
Erinevaid vaatenurki selles teemapüstituses avasid koos paneeli juhiga teised oma valdkonna tunnustatud spetsialistid: Rootsi advokaadibüroo Kastell konkurentsiõigusele ja riigiabile spetsialiseerunud advokaat ja partner Malin Persson, Rootsi RBB Economics vanemökonomist Else Christensen ja Taani kontserni VKR Holding (Velux, Dovista) vastavuskontrolli, turunduse ja ESG juht Hanna Danwall.
Arutelu tulemusena jõuti muuhulgas järeldustele, et tööjõuturupiirangutel kahtlemata on olulisi konkurentsikahjustavaid mõjusid ning näiteks värbamiskeelu kokkulepped saaksid olla õigustatud vaid väga piiratud tingimustel. Samas võib neil piirangutel olla ka legitiimseid ja majanduslikult põhjendatavaid eesmärke ning kaasnevaid konkurentsi soodustavaid mõjusid.
Kaasnevate piirangute doktriin võimaldab kitsastel tingimustel pidada muul juhul konkurentsi piiravat kokkulepet lubatavaks – kui see on objektiivselt vajalik poolte peamise koostöö või kokkuleppe elluviimiseks (nt teatud tingimustel värbamiskeelu kokkulepe poolte ühise IT-arendusprojekti raames). Raskuskese selle kontseptsiooni rakendamisel on tuvastamine, kas pooled viiks oma peamise koostöö ellu ka ilma kaasneva piiranguta või peaksid sellest loobuma, ning kas ei esine muid, vähem konkurentsi piiravaid meetmeid, mis võimaldaksid peamise koostöö ellu viia. Seejuures, nagu kohtupraktikas korduvalt kinnitatud, ei piisa kaasnevate piirangute doktriini rakendamiseks sellest, et ilma kaasneva piiranguta oleks koostöö poolte jaoks oluliselt ebamugavam või kulukam.
Konverentsil osalejad tunnustasid paneeli teemapüstitust ning arutelu kvaliteeti – tegemist on kahtlemata olulise teemaga, millega seoses avati põhjalikult erinevaid vaatenurki nii õigusteooria kui -praktika kontekstis. Praktika areng toob loodetavasti rohkem õigusselgust antud valdkonnas ning annab kindlasti ainest ka edasisteks aruteludeks. Konverents tervikuna oli erakordselt menukas – osalejate rohkus, tugev programm, sisukad arutelud ja inspireeriv networking õhkkond tõestasid taas, kui suur väärtus on W@Competition Nordic formaadil regiooni konkurentsiõiguse kogukonna ühendajana.