WALLESSi pilk Baltikumi tehinguturule: Kas Eesti teeb midagi valesti?

Piltlikult võib 2024. aasta Baltikumi tehinguturgu iseloomustada nii, et samal ajal, kui Leedus keerutatakse tantsupõrandal, on Eestis ja Lätis muusika vaiksemaks jäänud ning meenutatakse varasemaid pidusid. Advokaadibüroo WALLESS ühinemis- ja omandamistehingutele keskendunud meeskond rääkis Delfi Ärilehele, miks on Leedu tehinguturg püsinud stabiilsena, samal ajal kui Eesti on languses.

Kui Eesti eelmise aasta tehinguturgu ei saa kuidagi väga aktiivseks nimetada, siis Leedus jagus põnevaid tehinguid nii  nö. traditsioonilistes valdkondades nagu meedia ja meditsiin kui ka jõudsalt esile kerkivas kaitsetööstuse valdkonnas, kus jõujooned Balti riikide vahel on alles paika joonistumas.

Tasub vaadata nii peeglisse kui naabrite poole

Leedu edu üks võimalik põhjus on tihedad kaubandussuhted Poolaga, kus majandusel läheb paremini kui Skandinaavial, kuhu Eesti eksport suures osas suunatud on.

„Poola puhul on tegu suure turuga ning Eesti jaoks on see mõnevõrra tundmatu maa, kuid kahtlemata võis see Leedu majandust kaasa tõmmata. Eestist rääkides on esile toodud ka Baltikumi suurimat erasektori võlakoormust, mistõttu saime intressi-tõusudest rohkem pihta kui Leedu, kus madalam erasektori võlatase aitas intressitõusu paremini taluda,“ arvas WALLESS Eesti juhtivpartner Karl-Erich Trisberg.

Samuti on Leedul paremini tasakaalustatud regionaalne areng, erinevalt Lätist ja Eestist, kus enamik elanikkonnast on koondunud pealinna.

„Eestis on startup-buumi möödumine andnud turul tugevalt tunda. Leedu majandus ei sõltu üksiku sektori domineerimisest, vaid tugineb mitmele tugevalt arenenud valdkonnale, muu hulgas tootmise, tehnoloogia ja toiduainetööstuse tugevus,“ rääkis WALLESS Eesti partner Rolan Jankelevitsh.

Ka Leedu maksusüsteem tundub Eesti omast vähem volatiilne. Kui varem oli Eesti tuntud oma maksusüsteemi stabiilsuse poolest, siis viimaste aastate võbelemised on teinud ettevaatlikuks nii välis- kui kohalikke investoreid. Üheks selliseks seigaks oli 2023. aastal üldsusele tutvustatud debt push-down struktuuride maksustamise juhendi eelnõu, mis nägi ette sisuliselt kõigi laenuvõimendusega tehtud omandamistehingute maksustamise, milles on kasutatud tehingu finantseerimiseks võetud laenu push-down struktuuri. Hiljem muudeti juhendi eelnõud oluliselt tasakaalukamaks – nüüd lähtub see üldisest majandusliku tõlgendamise põhimõttest ning reeglina välistab juhendi mõjualast tegeliku ärilise eesmärgiga tehingud.

„Teiseks võib välja tuua julgeolekumaksu osaks oleva ettevõtete kasumimaksu. Selle 2%-line määr on küll madal, kuid on samuti tekitanud teatud segadust eelkõige välisinvestorite seas, kes on aastatega harjunud Eesti suhteliselt selge ja läbipaistva ettevõtte tulumaksuga,“ selgitas Jankelevitsh.

Leedukad ise on viimase aasta arengutest mõnevõrra üllatunud: „Leedu majanduse hiljutine edu võrreldes Eesti ja Lätiga on paras mõistatus. Tõenäoliselt on see mitmesuguste tegurite koosmõju, millest peamised on Leedu majanduse mitmekesistamine erinevates eksportivates sektorites koos fintech-keskuse eelistega, samuti kohalikud tehnoloogiatähed ja välismaised otseinvesteeringud,“ selgitas WALLESS Leedu partner Andrius Ivanauskas, et intensiivne turundus Leedust kui uuenduslikust fintech-keskusest on hakanud vilja kandma.

On õnneks ka näiteid selle kohta, et Eesti regulatiivset ja -maksukeskkonda peetakse endiselt teistest Balti riikidest ettevõtja-sõbralikumaks – kõige olulisem näide eelmisest aastast on vast Skandinaavia suurpanga SEB otsus kolida Baltikumi peakontor just Eestisse.

Poola hakkab Baltikumi võimalusi avastama

Euroopa, sh Saksamaa, majanduse aeglustumine, kõrged intressimäärad ning Ukraina sõjaga kaasnev kindlusetus väljendusid ka Poola tehinguturu veidi madalamas aktiivsuses. Siiski prognoositakse Poolas julgemalt tehinguturu elavnemist, mis võib veelgi rohkem võimalusi pakkuda Leedule, kuid miks mitte ka teistele Balti riikidele.

„Selle aasta algusest on juba märgata, et käimas on mitmeid ettevõtete müügiprotsesse. Huvi kasvu on näha ka Lääne-Euroopa keskmise suurusega finantsinvestorite seas, kes saavad kasu EUR/PLN vahetuskursist ja võimalusest investeerida suhteliselt suurtesse Poola ettevõtetesse,“ rääkis rahvusvahelise advokaadibüroo Bird&Bird Poola partner Ludomir Biedecki.

„Eeldame, et pikka aega oodatud EL-i rahastus jõuab käesoleval aastal lõpuks Poola. Koos sellega võib oodata kohalike ettevõtete investeerimissoovi kasvamist, mis omakorda võib kaasa tuua Poola ettevõtete huvi ka Baltikumi vastu,“ viitas Biedecki mitme miljardi euro suurusele rahastusele, mis oli mõeldud Poola taastumiseks COVID-19 pandeemiast, kuid mis oli seni EL poolt külmutatud seoses Poola kohtusüsteemi sõltumatuse küsimusega.

Samuti märkis Biedecki, et Poolas nähakse üha enam Baltikumist pärit investoreid, kes Poola turul uusi võimalusi otsivad. Poolat peetakse Euroopas atraktiivsuselt neljandaks riigiks, kuhu ettevõtted oma tootmist üle kolivad. Näib, et see ei ole märkamata jäänud ka Eesti ettevõtjatele: Elenger (end. Eesti Gaas) tegi teadaolevalt ajaloo suurima Eesti päritolu investeeringu Poola, kaitsetööstusettevõte Frankenburg Technologies otsustas õhutõrjerakettide komponentide tehase rajada Poola, Sunly kaasas 300 miljonit eurot, et kiirendada salvestusvõimsuste rajamist muu hulgas Poolas ning Stora Enso kolis pakendimaterjalide tootmise tugiteenused Eestist ära Tšehhi ja Poola.

„Tehinguturu vaatest olid aktiivsemad sektorid Poolas IT, tervishoid, tööstus, sh toiduainetööstus ja jäätmekäitlus. Ka taastuvenergia sektor jätkab investorite ligimeelitamist. Viimase aasta jooksul oleme tähele pannud, et Poola investorid esitatavad sagedamini küsimusi investeerimisvõimaluste kohta Baltikumis, seal hulgas Eestis. Eriti huvipakkuvad on tehnoloogia- ja toiduainetööstuse ettevõtted,“ rääkis advokaadibüroo Bird&Brid advokaat Wojciech Nowosad.

Eksam Eesti ettevõtluskeskkonnale

Leedu edu ja Poola esilekerkimine ei tähenda, et iga vähegi tõsiseltvõetav tegija peaks hakkama Poola peale mõtlema. Samuti ei saa välja tuua ühte kindlat viga, mida Eesti oleks pidanud vältima. Pigem tuleks Eestil uuesti üles leida oma konkurentsieelis ja mõelda päriselt bürokraatia vähendamisele ning julgelt investeeringuid soodustavate meetmete väljatöötamisele.

„Peame olema avatud kvalifitseeritud tööjõule välismaalt ja mõtestama uuesti, mil viisil saame olla atraktiivne keskkond töötamiseks ja elamiseks. Üks meie varjatud tšempionitest on ka põllumajandus, millel on palju potentsiaali. Seda iseloomustab hästi ka Estonia Farmide omandamine Trigon Capitali poolt,“ arvas Trisberg.

Huvitav on näha, milline Balti riik suudab kõige edukamalt lükata hoo sisse siseriiklikule kaitsetööstusele. Eestil on siin hea võimalus selles võidujooksus liidripositsiooni saavutamiseks.

„Mõnes mõttes oleme siin kõik üsna sarnasel stardijoonel, kus kaitsetööstus on olnud seni võrdlemisi tagaplaanil. Alles nüüd, geopoliitilistest arengutest tulenevalt, tajutakse seda sektorit eluliselt olulisena ja üritatakse erinevate meetmetega muuta ennast investoritele võimalikult atraktiivseks. Tegemist on omalaadse eksamiga ettevõtluskeskkonnale, kus päeva lõpuks annavad investorid hinnangu sellele, milline riik suudab kõige veenvamalt ja kiiremini ületada arengut piiravad probleemkohad, alates spetsialistide puudusest kuni liigse bürokraatiani. Kõige kiiremini sai Balti riikidest jalad stardipakult lahti jällegi Leedu, kes võttis vastu kaitsetööstust soodustavate meetmete paketi ja võitis endale Rheinmetall suurinvesteeringu,“ rääkis WALLESS Eesti partner Kuldar-Jaan Torokoff.

Käesoleva aasta ülemaailmseks märksõnaks saab deregulatsioon. Uusi seadusi on viimaste aastakümnete jooksul kogu maailmas lisandunud eksponentsiaalselt ja need pole tihti mitte asendanud, vaid lisandunud olemasolevale.

„See on suurendanud ettevõtlusega seonduvaid kulusid ja pärssinud ka konkurentsi, sest mahukate nõuete täitmiseks on suurtel tegijatel rohkem ressurssi kui väiksematel ettevõtetel. Selle mõtteviisi muutuse ootuses on kasvanud ka optimism majanduskasvu ning tehinguturu osas. Väikese avatud majandusena on seega mõõdukaks optimismiks põhjust ka meil,“ ütles Karl-Erich Trisberg.

Edu kõrval oli ka kõrbemisi

Leedu tehinguturul oli endiselt üks kuumemaid sihtmärke taastuvenergia, samuti oli aktiivne tervishoiu valdkond, seal hulgas lemmikloomade tervishoid, ning põllumajanduse ja toidutootmise sektor.

„Sellistest tehingutest saab ära märkida Leedu ühe esimese tuulepargi „Veju spektris“ müügi Saksa varahaldusettevõttele EB-SIM, mis on ühtlasi EB-SIMi esimene investeering Balti riikidesse. Samuti omandas Clean Energy Infrastructure Fund, mille juhtinvestor on Euroopa Investeerimisfond, Leedus mitmeid päikeseparke, aga ka mõned tuulepargid. Euroopa Investeerimisfond investeeris ka Leedu investeerimisühingu 1 Asset Management hallatavasse CEE Student Housing Fund’i, mis keskendub sotsiaalelamuehitusele ja kasutuseta jäänud rajatiste arendamisele,“ kirjeldas WALLESS Leedu partner Andrius Ivanauskas.

Käesolevaks aastaks on Leedu puhul oodata suuremaid infrastruktuuritehinguid ja mitme uue suurema investeerimisfondi käivitumist, mis lihtsustab Leedu ettevõtetel kapitali ligimeelitamist. Pärast LIDLi edukat sisenemist on Leedu jaemüügisektor muutunud väga „rahvarohkeks“ ja muutused selles sektoris ei oleks samuti üllatavad.

„Nagu karta oli, ilmnes Leedus siiski ka raskusi, Auga Group, mis ei olnud võimeline võlakirjade abil kogutud raha tagasi maksma, läks restruktureerimisele. Baltimaade turul arvestatav tegija, makse-äpp Kevin, mille teenuseid kasutas ka Eestis mitu e-poodi, läks pankrotti,“ rääkis Ivanauskas.

Läti tehinguturu staarideks olid taastuvenergia projektid, mis tõmbasid ligi märkimisväärseid investeeringuid; samuti tehnoloogiasektor, kus märkimisväärne tegevus oli seotud tarkvara ja IT-teenustega, tootmis- ja tööstussektor ning põllumajandussektor.

„Kuigi möödunud aastal oli Lätis tehingute maht väiksem kui naabritel, viitab turg, et Lätis on stabiilne ärikeskkond ning paljulubav kasvupotentsiaal,“ rääkis WALLESS Läti partner Zane Eglīte-Fogele.

Käesolevale aastale vaadates näeb Eglīte-Fogele, et kuigi energiasektor meelitab jätkuvalt investeeringuid, võib selle üldine tehingumaht väheneda.

„Võimalik uus juhtrolli võtja on tehnoloogiasektor, eelkõige küberturvalisus, sest digitaalsete varade kaitsmine saab üha enam prioriteediks. Lisaks sellele taastub turutingimuste paranedes tõenäoliselt investorite huvi kinnisvara vastu,“ arvas Eglīte-Fogele ja nentis, et Läti tehinguturul toimuvale võib olulist mõju avaldada ka tööjõupuudus, „eriti tootmis- ja teenindussektoris, kus ettevõtted võivad otsida omandamis-võimalusi, et lahendada tööjõuprobleeme ja parandada tootlikkust.“

______________________________________

Märkimisväärsed tehingud möödunud aastal:

Leedu

• 5 miljardi euro suuruse väärtusega kasutatud asjade müügiplatvorm Vinted kaasas eelmisel aastal 340 miljonit eurot.
• Samuti jätkas Apax oma edukat väljumist online-kuulutuste äriga tegelevast Baltic Classifieds Groupist, müües osalusi Londoni börsi kaudu.
• Palju räägiti 20 miljoni euro suurusest investeeringust, mille tõmbas ligi kasutatud autovaruosade kauplemise platvormi pakkuv startup Ovoko.
• INVLi juhitud konsortsium teatas hiljuti Inmedica müügist Soome Mehiläinen grupile, mis tegutseb Eestis Meliva kaubamärgi all, tehingu väärtus on sadu miljoneid.

Läti

• Läti juhtiv energiaettevõte Latvenergo omandas kuus päikeseparki.
• Elenger (end. Eesti Gaas) omandas Läti gaasijaotusvõrgu Gaso, mis tugevdab piirkondlikku energiainfrastruktuuri ja peegeldab jõupingutusi energiajulgeoleku tagamiseks Baltikumis.
• Kaks Läti päritolu nõudluspõhiste trükiteenuste osutajat, ükssarvik Printful ja Printify teatasid ühinemisest.

Poola

• Suurima väärtusega tehing oli tootmisvarade omandamine kemikaalide tootja Qemetica poolt 310 miljoni USD eest.
• Äramärkimist väärib ka Wirtualna Polska, mis sõlmis kokkuleppe Invia Groupi ostmiseks ligikaudu 260 miljoni USD eest.